‟Annap kannal siia, Venemuine!” kamandab Eurorpheus. ‟Oh yes, yes!” vastab kõnealune vaguralt ja püüab rafineeritumalt leelotada.
Peenikesel maestrol on ikkagi maarahva laulujumala hääle seadmisega koledasti tüli.
Otsekui võluväel kipub vanakese keelele koolitatud ma-me-mi-mo-mu asemel ikka uljas rahvaviis.
Raimo Kangro teravmeelne lauleldus on inspireeritud Eesti esimesest ooperikatsetusest – K.A. Hermanni teosest ‟Uku ja Vanemuine”.
Sajandilõpu olustikku pilav ‟Uku ja Ecu” (1997) sündis Tõnu Kaljuste initsiatiivil järjena Karl August Hermanni teosele.
‟Uku ja Ecu” partituuris on tunda kaasaegsele intelligentsile omast eneseirooniat.
Vihjed ja viited kaasaegsetele probleemidele – väikerahvaste sõltumatus, Euroliit, humanitaarabi jms – ei välju siiski mõnusa huumori valdkonnast, ehkki äratundmisrõõmu leidub teoses muusikaliste vihjete ja tsitaatide kaudu kindlasti ka mitte-eestlaste jaoks.
Fantaasiarikka ja humoorika libreto autoriks on Leelo Tungal.
Esitavad:
Olari Elts – Eurorpheus
Tiit Kogerman – Ecu
Mikk Üleoja – Natu
Allan Vurma – Sarvik
Pirjo Levandi – Salme
Mati Turi – Endel
Eha Pärg – Aka
Voldemar Kuslap – Uku
Baaba-Kaaga ja teised osalised – Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Tallinna Kammerorkestrit juhatab Tõnu Kaljuste.
Salvestatud 1999. aastal Estonia Kontserdisaalis.
‟Uku ja Ecu” on eetris esmaspäeval, 5. märtsil kell 19.
Stuudios on Anne Prommik.
Sisukokkuvõte
Teose inspiratsiooniks olnud Karl August Hermanni laulelduses ‟Uku ja Vanemuine” ehk eesti rahvas ja jumalad (1908) kohtuvad kaunil põhjamaisel suveööl armastajad Salme ja Endel.
Salme kurdab, et kuri Sarvik käib teda kimbutamas ja Endel lubab tütarlast kaitsta.
Noored kurdavad muret jumal Ukule. Sarvik aga tuleb Ukule kaebama mitte ainult Salme ja Endli, vaid ka Koidu ja Hämariku peale – õhtu- ja hommikujumal andvat inimestele oma armastusega halba eeskuju. Laulujumal Vanemuine kostab noorte eest ning neil lubataks paari heita.
Lauleldus lõpeb rõõmsa pulmapeoga.
‟Uku ja Ecu” tegevus jätkub aga sajandijagu hiljem.
Endel ja Salme on truu abielurahvana jõudnud 20. sajandi lõpukümnenditesse.
Mõlemad rügavad tublide maainimeste kombel tööd teha – Salme hoole all on piimakari, Endel kamandab kanalat.
Töövõite tumestab aga asjaolu, et suurem osa nende toodangust läheb apla Baaba Kaaga valdusesse. Kuna alalhoidlikud maarahva jumalad ei paku abi ega tuge, vaid manitsevad rõhutud tööinimesi rusikaid taskusse peitma, soovitab Sarvik Endlil abi paluda uutelt euroopalikelt jumalatelt Ecult ja Natult.
Endel seab end reisivalmis.
Kui ta Euromaale jõuab, märkab ta üllatusega, et laulutiivul on sinna kandunud juba Vanemuine, kes õpib Ecu residentsis Eurorpheuselt uutmoodi musitseerimist.
Õpetajal on laulujumala hääle seadmisega tükk tegemist.
Endlit nähes rõõmustab Vanemuine üliväga. Ta lubab Natut ja Ecut mõjutada, et nad Endlile-Salmele abi annaksid.
Uued jumalad mängivad parajasti Euroopa kaardi juures noolemängu, kui Endel neid paluma läheb.
Ecu nool tabab tillukest Eestit ja ta otsustab koos Natuga töökat meest aidata.
Samal ajal aga ägab Salme kodus mahajäetuna – nüüd peab ta ära tegema ka Endli töö.
Rahvas püüab Salmet lohutada ja aidata – eks Endlil ole rahva isana vaja euroasju ajada!
Õige pea ongi euroülikonnas Endel kodus tagasi, saatjateks Ecu, Natu, Eurorpheus ja Vanemuine.
Rahvas juubeldab, nähes humanitaarabiks toodud munade suurust.
Kuid korraga selgub, et euroabi on täitnud maa võõraste munade ja ohtra piimaga.
Endlil-Salmel on uus mure – kuhu panna oma toodang?
Ecu ja Natu lahkuvad, ka Uku ja Vanemuine ei oska piima-munamuret murda.
Kohe on aga platsis Sarvik, kes on vahepeal Baaba-Kaagaga sidet pidanud ja soovitab Endlil-Salmel oma produkte talle pakkuda.
Baaba-Kaaga ei pane pakkumist pahaks.
Siis, kui tema käsilased muna-piimaveo kallal toimetavad, on rahval jälle aega laulmiseks.
Nüüd, kus õnn on tulnud Endli ja Salme õuele, leiavad ka jumalad tee Kungla rahva manu.
Õnnelik eurolõpp paneb kõik juubeldama ning hõiskama.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.